esmaspäev, 24. november 2008

8 nädala kodutöö: Õpidisaini spetsifikatsioon IMS LD

Ülesanne on nähtava Demo Group D grupis ning kannab lihtsalt nime Mytoloogia.

Mõned sõnad LAMSist:
  • Algul tundus uue ülesande loomine mulle kuidagi keeruline, mistõttu tegin ma seda valesti. Eeldasin et panen add lesson, kuid tegelikult pidin suunduma Author alla. Siin kohal tänud Svitlanale, kelle blogist selgus, et ma ei olnud ainuke sellise vea tegija :D
  • Järgnev probleem tekkis mul kustutamisega. Kuidas kustutada tehtud ülesanded, mida ei saanud modifitseerida mingil põhjusel ja millel olid igati puudujäägid. Usute või ei, kuid kustutamis koha avastasin alles lõpu eel.
  • LAMS oli kuidagi aeglane. Algul arvasin, et tegu võib olla internetist sõltuva veaga, kuid ühest kohast teise liikudes selgus, et ei ole. Usun siiralt, et põhjus on mingil määral arvuti jõudluses või milleski sarnases. Hetkel kui ma olin valmis juba LAMSile täielikult käega löömast, istusin õe tutikama arvuti taha ja sain ka selle tehtud (...samas ei ole minu läpakas mingi risu).

Lõpetuseks pean ütlema, et pärast 2,5 päeva LAMSiga jamamist, et ta teeks asju nii nagu mina soovin, ei ole ma just aldis teda nii pea uuesti kasutama. Samas sain ma lõpu eel nii mitmeski punktis targemaks ja avastasin, kuidas asju väiksema vaevaga teha, kui siiani olin teinud (kui mu ärritus ta suunas vaibus, pidin tõdema, et iseenesest LAMSi kui ideed kasutaksin ma meeleldi teine kordki).

Ja kui mitte midagi muud, siis oodates oma 10 minutit kuni ta järgneva aknakese avab, suutsin ka pesu pesta ja muudki teha :D

pühapäev, 2. november 2008

6 nädala kodutöö: küsimused ja testid (IMS QTI)

See nädal koostasin testid Hot Potatoes'iga. Pean tunnistama, et minu kokkupuude on siiani piirdunud ainult Põldoja tunnis kuulduga. Aga kunagi peab ikka algust tegema. Nii et...testid on lihtsad ja ei ole igatpidi blockitud ehk kes tahab sohki teha, siis võimalus olemas.....
Koostasin 4 erinevat ülesannet, mis siis kokku mixisin. Kuna Hot Potatoes väitis, et registreerimata saab ainult kolm ülesannet kokku ühendada, siis ma nõustusin kolmega ja tegin lihtsalt 2 versiooni. Ei ole kindel kui tihti ma Hot Potatoest tulevikus kasutama hakkan, mistõttu hetkel ei vaevanud ennast regitreerimisega................Versioon1 ja Versioon2 või neli ülesannet eraldi.


IMS QTI küsimuste tüübid:
Kõik kuuluvad 3.2. Simple Items'i alla, sest ükski ei ole kokku komponeeritud ehk läbi valede ei õpeta midagi uut. Minu arvates on testid järgnevad:
  • choice interaction (single response) eesti_taimkate sest: annab 4 valiku vahel valida; ütleb kui vastus on vale; ei õpeta midagi muud
  • match interaction - eesti_mullad sest: annab valikuid sama palju kui on mõisteid; tegija valima õige, vastust saab olla ainult üks
  • gap match interaction (text entry interaction) - eesti_metsad sest: tegu on lünktekstiga; kasutaja saab sisestada ühe sõna, kuid vastuse varjante võib aktepteerida mitu (sõna pikkus ei ole oluline) kui koostaja nii on seadnud
  • gap match interaction (text entry interaction - expected length) - eesti_kaitsealad sest: tegu on lünktekstiga; kasutaja saab sisestada ühe kindla pikkusega sõna

pühapäev, 26. oktoober 2008

5 nädala kodutöö: SCORM sisupaketid

Seekord tegin oma õppematerjali Xerte abil. Peale selle, et ma olin kergelt veel solvunud eXe peale(usun, et süü oli siiski minu aeglases "koolevas" läpakas), hakkas Xerte mulle tunnis huvi pakkuma.
Xerte puhul otsustasin siiski esmalt kasutusjuhendi kasuks, sest demo vaadates, tundus mulle vähe harjumatu, et esmalt pean tegema kausta ja hakkama siis sinna materjale looma jne. Aga nagu ikka on demo tavaliselt keerulisem kui programm ise. Kuna ma tegin jälle väikese kokkuvõtte Kolumbusest, siis ei kasutanud ma enamusi Xerte võimalustest. Minu jaoks tundus tiba "naljakas", et pildi lisamiseks pidin ma selle kaustast tirima ja asetama konkreetse lehe sisse, kuhu seda tahtsin. Muide mitmete katsetustega sain ka selgeks, et tirimisest üksi ei aita, enne on vaja kindlalt markeerida leht ja siis tirida. Samas oli see ka plussiks: sinna veetud pildist tegi ta kohe antud projekti meedia kausta koopia (nii on tagatud, et kõik püsiks ühes kohas koos).
Muidu olin programmiga igati rahul. Positiivne on see, et see on nii algajatele kui ka juba nõudlikemale kasutajatele kohane. Seal saad kirjutada teksti puhtale valgele väljale või scripti ning propertiesi alt kõik paigutused ja värvilahendused jne. paika panna (hetkel sellega erilist vaeva ei näinud).

SCORMIST: Valminud õppematerjal
Algul tundus kõik minevat hästi. Laadisin programmi alla ja käivitasin. Ta ei tundnud algul ise kohe .jar faili ära. Kui mainisin, et tuleb kasutada JAVAt, siis oli kõik suurepärane. ScormPlayerist run'i valides tegi korralikult materjali lahti, kuid 14st lehest näitas ainult kolme. Algul arvasin, et selline anomaalia tingitud minu vusserdamises Xertes, kuid kõik tundus korras ja tekkis küsimus, et miks need teistega identsed lehed nii erilised on.
Õnneks sain vastused õppematerjali kodulehele pannes kiirelt teada, sest Xertes loodu ei näidanud ka seal ülejäänud 11 lehte. Vastus oli lausa hämmastav ja samas nii tavaline. Nii Xertele kui ka SCORMile ei meeldinud laiend .jpg, see tuli asendada .JPG. Samas ei sallinud veebis olev materjal esimesel slaidil .JPG ehk sinna jäi siis ainus erand .jpg. Ma usun, et see on tingitud asjaolust, et esimene slaid on esimene ja ainus, kus leidub ka kirjutatud teksti.
Kui parandus oli sisse viidud, siis rohkem probleeme ei tekkinud ja kõik töötas nii nagu pidi.

neljapäev, 16. oktoober 2008

4 nädala kodutöö: metaandemed

Minu soovitused on siis järgnevad:

  • 1.1. Identifier - väga kasulik, kui sama materjali mitu korda nt. soovid kasutada.
  • 1.2. Title - öelge üks asi, millel pealkirja ei ole? See on A&O.
  • 1.3. Language - kindlasti peaks olema. Kuid arvestama peaks, et tänapäeval ei ole see ime kui õppematerjal on kahekeelne. Näiteks seletatakse inglise keelseid mõisteid ja millises kontekstis neid peaks arheoloogias kasutama. Või selle kohta käiv test 75% ulatuses inglise keelne? Kas on sel juhul õige panna eesti keel olgugi, et eestlane on pannud selle üles teise eestlase jaoks.
  • 1.5. Keyword - kasulikud kõigikides keskkondades.
  • 2.2. Status - kindlasti oluline. Nii tead, kas on loota veel materjalide uuendamist ja lisamist. Eriti oluliseks muutub see hetkel kui mõistad, et too teeb just teemal, mille kohta sa ise ei ole mitte vähimatki asjalikku leidnud.
  • 4.1. Format - suhteliselt oluline, eriti kui antud valdkonna puhul faile palju ja info üleküllus.
  • 5.1. Interactivity Type - muutub üha olulisemaks aktiivõppes.
  • 5.2. Learning Resource Type - info otsimisel või visuaalsel sorteerimisel lihtsustavaks faktoriks.
  • 5.6. Context - lihtsustab.

Olla või mitte...

  • 1.4. Description - kui on, siis võimalikult lühike. Enamasti vaadatakse pigem märksõnade järgi, harva loetakse kirjeldust (lõpuni veelgi harvem).
  • 4.4. Requirement - võiks olla valikus, et juhul kui rakendamiseks on midagi väga ekstreemset (nt. tarkvara puhul) või kallist vaja.
  • 5.7. Typical Age Range - kui sisse panna, siis kindlasti peaksid vanusegrupid olema rohkem kui 2 aastat. Eestis on viimasel ajal õpetajate puudus, mistõttu võib õpetaja puudumise või ebakompetentse asendaja süül antud klass teistest mahajäänud. Klass on siiski parem pidepunkt kui otsene vanus. Mõni läheb nooremana kooli, mõni tõstetakse järgmisse klassi üle või mõni jääb hoopiski istuma: kõik on võimalik....
  • 5.8. Difficulty - raskusaste on väga suhteline mõiste. Selle sisse lisamisel peaks kindlasti seletama üksikasjalikult, milline on raske või keskmine jne.

3 nädala kodutöö: õppematerjal

Nii.. siin on siis lõpuks minu tehtud õppematerjal. Tegemist on siis kirjutusega Kolumbuse elu ja reiside kohta. Valminud on see kunagise bakalaureuse õppes koostatud referaadi põhjal.
Ausalt öeldes ei olnud LeMill minu esimene valik, vaid selleks oli hoopiski EXE. Põhjus oli lihtne: lühiajaline piiratud interneti kasutus ja ma ei soovinud õppematerjali avaldada. Minu veebilehel vaevalt keegi sellele eriti oleks "komistanud". EXE tundus suhteliselt lihtne, kuid teksti copy-paste puhul tuli väheke anomaaliaid. Pikemalt sellest rääkida siiski ei ole erilist mõtet, sest tõesti, kokkupuude oli lühike.
Põhjus miks ma EXE projektikesest loobusin, oli see, et järgneval päeval, kui soovisin seda avada, ei juhtunud midagi ehk siis eelmise päeva koostatud töö jätkamine oli võimatu. Programm ise ei avanenud samuti...nii et pöördusin hoopiski LeMilli poole. See tähendas ka uue teema valikut.
LeMill...ei saa öelda, et tutvumine oleks libedalt läinud. Esimene asi, mis häiris väheke oli keelevalikute anomaalia. Nimelt kui sisselogimisel oli mul vaikimisi keeleks inglise, siis seda vahetades eesti vastu, tuli uuesti sisse logida.
Probleemid, mis mul tekkisid olid enamasti arvatavasti seotud minu mitte lugemisega. Ehk kui midagi kasutama hakkan, siis kasutusjuhend on see mille järgi haaran ma tõesti alles siis, kui mitte kuidagi hakkama ei saa. Pean tunnistama, et kuna ma ei ole kunagi õpimaterjale sellistes ega sarnastes keskkondades koostanud, siis see mis teistele ilme, mulle seda siiski ei olnud. Probleem tekkis slaidiesitluse tegemisel. Küsis muudkui pilte, kuigi ma oleksin soovinud powerpointi tervenisti sinna laadida. Lõpuks siis "taipasin", et mul ei jää muud üle kui kõik slaidid piltidena salvestada. Sellist asja tegin ma elus esimest korda, kuid vähemalt olin ma nii taiplik, et sealt kust loogilist lahendust esimesena otsisin, ma ta ka leidsin =)
Põhi probleem tekkis mul siiski loodud esitluse, teksti ja testi kokku panemisega. Eeldasin, et sellst asja saab teha kogumiku vahendusel. Saigi, kuid siiski mitte päris nii nagu mina seda soovinud oleksin. Pärast pusimist sain sellega lõpuks hakkama. Nimelt siis eeldasin juba hilja õhtul, et pean panema lisa meediafail, kuid nagu näha, siis taipasin ära, millist rumalust ma proovin korda saata. Loomulikult sai neid tekstiblokis lingi abil ühendada, mis on suhteliselt loogiline.
LeMillist üldiselt rääkides....ma kiidan igati heaks, et on tehtud universaalne kujundus, mis siis ei lase kohutavatel vusserdistel tekkida ehk takistab kohutavalt segase ja arusaamatu materjali ülespanekut. Kuid oh kuidas ma igatsesin joondamise valiku ja kirja värvi muutmise järele...




Esimene tunnitöö

Meie grupp vaatas tunnis antud ülesande käigus eesti keele ortograafia õppematerjali. Tulemused on üleval Krete lehel.

esmaspäev, 6. oktoober 2008

2 nädala kodutöö: HTML, lihtne veebileht

Valisin siis omale ülesandeks esimese versiooni. Kuigi ma olen HTMLiga bakalaureuses tegelenud, on lehtede tegemisest siiski juba paar aastat möödas ja järgnev katse näitab, et ega proov just parim välja ei tulegi. Otsustasin siis väheke meelde tuletada nende tegemist. Vaimu välgatuse puudumisel on jutt seal täpselt nii naljakas või veider kui teile tundub :D

Link

W3C'le lehte ette söötes ei läinud see läbi: 69 viga, nati parandades tuli koguni 80. Põhiline asi, mis algul vigade hulgas silma hakkas, olid valed lõpetamised...nt oli mul hoopis /> kuigi oleks pidanud olema < /img > ehk siis suuresti tähelepanu vead või kunagi Kipparist teisiti meelde jäänud kirjapilt.
Kuna tegu oli ainult ühe lehega, siis otsustasin CSS mitte kasutada ja värvilahendused, asetused kirjeldada kohe ühel lehel. Siit õpetus: kui vähegi stiliseerid kasuta CSSi!!!!! Nendest "lahendustest" tulid enamikud vead. Nii tähelepanu kui ka tiba oskamatusest neid õigesti panna. Vigade kohta lugedes ja vähesel määral kasutades katse-eksitus meetodit sain lõpuks valideeritud.
(Viimane puuduv asi oli meta equiv="Content-Type" content="text/html;charset=ISO-8859-1")

reede, 26. september 2008

1 nädala kodutöö: Learning Technology Standardization: Making Sense of it All

Siin siis minu kokkuvõte ja vähesed tähelepanekud Erik Duvali artiklist .....
Tehnoloogia ja ka tarkvara arenevad suhteliselt kiiresti, kohati isegi helikiirusel võrreldes nii mõnegi tööstusharuga. Kui nüüd oleks selline suund, et igaüks arendab ise: üks või paar-kolm firmat hakkavad teistega võrreldes kõvasti tulu teenima. Mingil hetkel toimub väiksem tagasilöök või kapitaalne kokkuvarisemine ning liidriks hakkavad pürgima hoopis uued firmad. Selles tohuvapohus pöördub inimene tavaliselt algelisemate versioonide poole, sest ei ole mõtet hoida end kursis asjadega, mis homme on juba nn. vana uudis.
Viis aastatki on pikk aeg ja standardite puudumisel võib tekkida sadu või tuhandeid eri versioone, milles orienteerumiseks läheks vaja ühel inimesel mitut eluiga. Standardamine võib mõne meelest olla raamidesse panemine, mille vastu tuleb mässata, kuid tuleb tunnistada, et samas ka ainus viis selge mõistuse säilitamiseks.
Standardamise protsessist rääkides... igati positiivne on nähtus, kus inimesed saavad nende väljakujunemisele või arengule kaasa aidata. Nii suudavad suuremad rahvamassid lõpuks välja töötada midagi püsivat, kindlat ja kõigile mõistetavat. Mitu pead on ikka parem kui üks!!! Pealegi on standardiks saamise protsess niivõrd pikaldane: algul testi inimestega ja arenda suundi, millest võivad saada standardid, kuid samas ka homsed jäänukid. Protsess on piisavalt närvesööv ja keeruline. Standardite väljatöötamisel pean igat pidi heaks näitajaks ka riikide tasemelist koostööd...mis ühele riigile hea ei pruugi teisele kasuks tulla (Illutsreeriv näide: kui firmajuht on vaskukäeline ei tähenda see tingimata et 10 ülejäänud komitee liiget seda on). Maailma moodustavad ikkagi inimesed ja nende omavaheline suhtlemine on selle alus.
Lõpetuseks olgu öeldud, et artikli poeetiline lõppsõna võttis standardi vajalikkuse suht ühemõttleiselt kokku. Lühidalt öeldult: standardite loomine on küll pikaajaline protsess, kuid tema mõju ulatub kaugele ja tähendus on põhjapanev.

kolmapäev, 24. september 2008

Endast

Tere kõikidele külastajatele!!!

Nati siis endast: olen 23 aastane värske bakalaureuse lõpetaja. Õppisin geoökoloogiat ja lisaerialaks oli informaatika. Kuna informaatika vastas mu ootustele suurel hulgal enam kui geoökoloogia, siis tundus valik multimeediumi poole nii 100% õigem. Üldiselt olen ma suur arvutigraafika ja nt flashi fänn, kuid kahjuks ei ole eriti aega olnud - nii et selle alaselt ainult mõningaid pilte, mis tehtud kooli jaoks, lihtsalt igavusest või õnnitlustena mõne tähtpäeva puhul. Veel pakuvad mulle huvi muusika ja filmid (nii nagu enamikele noortele) ning veebipõhised RPGid. Üldiselt avatud olen ma kõigele uuele. Ah jaa, raamatuid loeksin ma ka tihedamini, kuid siingi tihti aeg ja viitsimus takistuseks. Teen ka nati kirjutamise vallas ise üllitisi, kuid see hetkel Tallinna staadiumis - areneb, kuid ei valmi.
Vabal ajal, kui seda nati on, meeldib enamasti sõpradega aega viita: kinno, trenni või lihtsalt maanduda meist kellegi juures ning veeta lõbusat aega. Naljakaid tegemisi jagub kuhjaga. Käin siis hetkel õhtu poole tööl (statistikaametile aruanded ja firmadele raportid impordi-ekspordi kohta), mis tähendab seda, et kaua magan, hilja ülal. Igatpidi nn. öökulli tüüp.

Ootused: saada teada nii palju kui võimalik. Sisseastumise vestlusel kuulsin nii mitmestki E-õppe võimalusest, mis minu jaoks oli üllatusena. Tihti on nii mõnegagi tutvutud lihtsalt torkimise teel ehk siis huvitav nupp, mida see küll teha võiks. Nii et lähen heameelega vooluga kaasa ja küllap ma leian ka miskit, mis rohkem meeli köitma hakkab.