- 1.1. Identifier - väga kasulik, kui sama materjali mitu korda nt. soovid kasutada.
- 1.2. Title - öelge üks asi, millel pealkirja ei ole? See on A&O.
- 1.3. Language - kindlasti peaks olema. Kuid arvestama peaks, et tänapäeval ei ole see ime kui õppematerjal on kahekeelne. Näiteks seletatakse inglise keelseid mõisteid ja millises kontekstis neid peaks arheoloogias kasutama. Või selle kohta käiv test 75% ulatuses inglise keelne? Kas on sel juhul õige panna eesti keel olgugi, et eestlane on pannud selle üles teise eestlase jaoks.
- 1.5. Keyword - kasulikud kõigikides keskkondades.
- 2.2. Status - kindlasti oluline. Nii tead, kas on loota veel materjalide uuendamist ja lisamist. Eriti oluliseks muutub see hetkel kui mõistad, et too teeb just teemal, mille kohta sa ise ei ole mitte vähimatki asjalikku leidnud.
- 4.1. Format - suhteliselt oluline, eriti kui antud valdkonna puhul faile palju ja info üleküllus.
- 5.1. Interactivity Type - muutub üha olulisemaks aktiivõppes.
- 5.2. Learning Resource Type - info otsimisel või visuaalsel sorteerimisel lihtsustavaks faktoriks.
- 5.6. Context - lihtsustab.
Olla või mitte...
- 1.4. Description - kui on, siis võimalikult lühike. Enamasti vaadatakse pigem märksõnade järgi, harva loetakse kirjeldust (lõpuni veelgi harvem).
- 4.4. Requirement - võiks olla valikus, et juhul kui rakendamiseks on midagi väga ekstreemset (nt. tarkvara puhul) või kallist vaja.
- 5.7. Typical Age Range - kui sisse panna, siis kindlasti peaksid vanusegrupid olema rohkem kui 2 aastat. Eestis on viimasel ajal õpetajate puudus, mistõttu võib õpetaja puudumise või ebakompetentse asendaja süül antud klass teistest mahajäänud. Klass on siiski parem pidepunkt kui otsene vanus. Mõni läheb nooremana kooli, mõni tõstetakse järgmisse klassi üle või mõni jääb hoopiski istuma: kõik on võimalik....
- 5.8. Difficulty - raskusaste on väga suhteline mõiste. Selle sisse lisamisel peaks kindlasti seletama üksikasjalikult, milline on raske või keskmine jne.
1 kommentaar:
Postita kommentaar