Essee: "E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad"

Taaskord on jõudnud kätte hetk, millal vaadata tagasi ja küsida endalt: kas ma olen midagi õppinud, olen ma nüüd targem ja osavam ning elukogemuse võrra rikkam. Vaadeldes töid, mida "E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad" raames sai tehtud - nii enda kui kaasõpilaste - võin uhkelt öelda JAH. Kuid olgem ausad: iga väiksem kogemus on ühtlasi õpikogemus.

Esimese asjana tuleb kindlasti mainida õpileping. Antud sõna oli minu jaoks sama vähe teada nagu enamikele. See oli see koht tunni alguses, kus mõtetes tuli ohe, et nüüd tuleb jälle hariduslike eesmärkidega "loominguline" tekst valmis kirjutada. Sel hetkel oli tööjuures parajalt kiire, nii et viimase aja magamatus ei aidanud kergele muserduse tekkele just kaasa. Pean ütlema, et hakkas ka kerge hirm - kuna ma ei ole õpetaja ega sellega kokkupuutunud (peale õpilase rolli), siis tundsin, et enamikel on selles tunnis minu ees eelis (enamikud õpetaja rollis või selles olnud).

See arvamus kahjuks paari nädalaga süvenes, nimelt oli aeg teha oma esimene kodutöö. Teiste blogides ringi vaadates selgus, et enamikud seostasid selle magistritööga või koolides muutuste läbiviimisega/õpetamise kergemaks muutmisega. Nii lükkasingi kodutöö kirjutamist edasi lootes, et nädal varem tuleb ikka mõni teema "ilmutis". Tööga seostamine tundus võimatu - ainus aktiivne vahend seal on Outlook. Nii siis sündis minu esimene õpileping ja maastik reisimise kohta, mida ma veel tegin hommikutundidel ennast ja oma viimasele hetkele jätmisi kirudes, otse blogisse kirjutama hakates.

Lõpuks sain ma tehtud ammu soovitud kontod Flickr ja DeviantArti. Kahjuks tähendas see muidugi jälle uute kontode loomist - põhjus, miks ma ei ole eriti katsetamis aldis varemalt olnud. Sama kehtib leitud Webs.comi kohta, kus õnneks kasutajanimeks saab valida mistahes olemas oleva e-maili vahel. Oma esimese kodutöö loen just seetõttu õnnestunuks, et tolle keskkonna leidsin. Nii olen ma täitnud oma eesmärgi ning leidnud endale miskit meeldivat. Sealset veebilehte korrastasin alles hiljuti, kahjuks hakkavad tõelised "mässamised" pihta alles peale kooli - kui on aega ja rohkem energiat.

Teine kodutöö oli rühma oma. Minuga samasse rühma kuulusid Janar, Aroonika, Meelis ja Diane. Koos rühmas olen ma olnud varasemalt ainult Dianega. Janarit oli au tundma õppida selle aine raames. Esimene rühma kogunemine oli kohati naljakas: omavahel olime me väga vähe suhelnud ning sellele lisaks olime me kõik väga erinevad. Erinevuse all mõtlen nii töökohti, mõttemaailma, huve kui vanuseid. Aga nii kui laua taha sai istutud ja paar nalja lendu lastud, jäi mulje, et me oleme juba ammused tuttavad. Teema valik tuli kiirelt ja ilma igasuguste kisklusteta - võib öelda, et me leidsime kohe alguses kompromissi. Tänu rühmatööle veendusin, et juba aastaid kasutusel e-maili süsteem töötab endiselt väga hästi. Sain ka esmakordselt proovida kõigi poolt kiidetud GoogleDocsi, mille järgi vajadus siiani puudus. Selliste rühmatööde tegemiseks on antud vahend päris ideaalne.

Lõpetuseks võib öelda, et eelkõige õpetas see aine suhtlema ja ennast analüüsima, seda just läbi rühmatöö ja sotsiaalse võrgustiku. Pidevad küsimused endale, et mida õpimaastikku ja õpilepingusse panna, olid ühtlasi analüüsivad küsimused endale: mis mulle meeldib ja kas mulle on seda tarvis. Tunnen ainult kahetsust, et too aine (konkreetselt multimeedia teise aasta rühmale) esimesel aastal ei toimunud: kuulsime e-õppe killukesi erinevatest tundidest, kuid täit sissejuhatavat pilti asjast ei olnud siiani saanud. Positiivne on see, et jälle leidus põhjus kasutada oma blogi ja miskit kribada. Mul on alati olnud sellega probleem - kirjutaks suurima heameelega, kuid mida on mul sellist öelda, mida juba tuhanded inimesed oma blogides ei ole kajastanud.

Kodutöö nr 2.: rühmatöö Lambakasvatajate konverentsist

Rühmatöö asub järgnevas ajaveebis : Grupp nr 2

Tulem

jeei....

Nüüd siis registreeritud Flickr'is.
Mis tähtsaim, mässasin nati oma uue lehe peal: allyh.webs.com

Õpimaastik

Skeem

Õpimaastik on valitud vastavalt oma huvide ja hobide kajastamiseks. Lähemalt sotsiaalse tarkvara kasutamisest reisi planeerimise abina.
Kõik algab sihtkoha valikust, millele järgneb pikem uurimine, mida külastada, kus ööbida jne. Seda põhjusel, et ise vaeva nähes saab hakkama odavamalt, pealegi kuulun selliste inimeste hulka, kellele meeldib ise oma reisiaega kujundada. Tüüpilisi kiirustavaid linnatuure või rannas lesimisi ei ole ma kunagi nautinud. Sellistel puhkudel võivad fotograafia huvilisel kuldaväärt hetkeolukorrad jäädvustamata jääda.

Planeerimise juurde ei kuulu ainult sihtkoht, vaid ka reisikaaslane. Siiani on parimaks suhtlusvahendik jäänud blogi, kuna seda saab kujundada oma tahtmise järgi, teha pikki liste, mida kaasa võtta, võimalike huviobjektide kohta postitada linke jne. Juhul kui on autoriõigusi vaja kaitsta, siis saab blogi teistele avalikustamata jätta.
Planeerimise üks osa on teiste blogide lugemine. Siinkohal on mugavaim võtta appi Pageflakes, kuhu saab kokku koguda need isikud, kelle reisijutte ja soovitusi tahetakse tulevikus jälgima hakata. Võib leida soovitusi nende blogidest, kes seal piirkonnas juba alaliselt elavad. Pageflakes võimaldab saada ülevaate jälgitavates blogides toimunud muudatustest.
Sõbrad ja tuttavad tahavad teada kuidas reisil läks ja mida nähti, selle info jagamise üheks võimaluseks on lisada teavet juba planeerimise eesmärgil loodud blogisse või teha hoopis uus blogi. Aja jooksul võib tekkida juurde veel teisigi keskkondi - näiteks tahetakse tuttavatele näidata fotosid. Tavaliste reisifotode jaoks olen ma valinud Flickri, kuna seal on tag otsingu võimalus, mis aitab fotosid kergemini leida.
Kuna mulle meeldib fotode töötlemine ja reisi üheks eesmärgiks on mul alati võimalikult palju fotomaterjali koguda, siis kaudselt kuulub reisiplaani juurde deviantArt'is konto loomine.

Kontode kokkuvõtte kohaks olen valinud webs.com'i, kus saab teha oma isikliku veebilehe. Veebilehele saab lisada viiteid erinevate blogide, galeriide jne. kohta, et mitte hakata seda keskkonda kõigega üle "risustama". Uurisin ka võimalust kasutada Kairi blogis mainitud onepagefree.com veebilehe tegemise võimalust, kuid vaatamata lihtsale haldamisele ja vähesele ressursi vajadusele, ei kujunenud antud keskkond minu jaoks piisavalt atraktiivseks. Pärast Googeldamist leidsingi webs.comi. Antud keskkonnas saab muuta nii kujundust kui ka kuvatavaid lehekülgi, kommenteerida jne ehk luua oma kommuuniti - ootan huviga, et sellega pikemalt "mässama" hakata.
Parim on see, et selle kasutamiseks ei pea tõmbama alla erinevaid faile/programme.

Õpileping

Kuna mu töö, aruannete koostamine Eesti statistika huvides, hetkel ei hõlma eriti sotsiaalsete tarkvarade kasutamist, siis hakkab edaspidine käima just rohkem mu huvide, tegemiste ja ehk ka kooli kohta.

Eesmärgid: leida minu jaoks köitvamad/vajalikud keskkonnad, mis eelkõige mõeldud hobide (fotograafia, joonistamine, reisimine jt.) eksponeerimiseks/kogemuste jagamiseks sõprade ja tuttavatega. Siin alla ma ei mõtle siis tavalisi fotosid näiteks pere kogunemistest jne., vaid pigem kunstilisemaid vorminguid. Antud juhul saab eesmärgiks reisi planeerimine ja selle hilisem kajastamine.

Kuna ma istun tööl mitmeid tunde vahtides monitori ekraani ja ja muudkui klõbistades, siis ei taha oma vähest aega küll enamvähem normaalselt funktsioneeriva, kuid esteetiliselt inetu keskkonna peale raisata (kui seda just 80% ulatuses kindlasti vaja ei ole). Selles suhtes muidugi blogid head - saad välimust muuta nagu tahad, eriti kui viitsid ise omale tausta luua.

Strateegiad/tegevused: loodan teiste blogides "tuhnides" leida häid vihjeid tuntud väärt keskkondadele, võib-olla vähe hinnatud keskkondadele või alles loodutele, mis vastaksid nii välimuselt kui funktsionaalsuselt minu ootustele. Oodatud on ka teiste kommentaarid ja soovitused.

Mis kõige tähtsam - et neid oleks mugav hallata ja ei võtaks liialt ressursse. Nimelt on mu enda sülearvuti hetkel vananev ja aeglane, kuid kuna ta veel töötab, siis ei taha oma "truud teenrit" puhkusele saata. Pealegi ei tea kunagi kui hea Wifi levi avalikes kohtades olla võib.

Vahendid/ressursid:

• Aeg ja arvuti koos operatsioonisüsteemiga - vahend, mis on oma riistvaralisest omapärast tingituna lihtsalt vajalik...
• Google otsingumootor ja erinevad interneti/blogide lehed
• Skype ja msn
• jt. - mille peale ma hetkel ei tulegi veel

Hindamine: õnnestub leida keskkonnad, mida kasutada tulevikus hobide ja reiside/tegemiste kajastamise tarvis (nii fotode kui kirjelduste jaoks) ning need erinevad keskkonnad ühtseks tervikuks ühendada. Teiseks loodan ennast veenda, et sellised rakendused on ka edaspidi "mässamist" väärt.

Ühtne tervik siinkohal võib ka olla blogi või mõni muu keskkond, kus saab lingile vajutades vaadata tulemeid. Põhiline on see, et nad oleksid kõik kusagil koos.

Sotsiaalne tarkvara ja mina

Sotsiaalseid tarkvarasid kasutan igapäev, seda siiski enamasti sõpradega suhtlemiseks.Kontosid oman nt. Orkutis ja Facebookis (tunnistan ausalt, et seal armastan tihti erinevaid mänge proovida :D). Kuna enamikud tuttavad on Orkutis ja mul igasuguste tähtpäevade osas on halb mälu, siis sünnipäeva tervitused toimuvad tihti just selle vahendusel.

Igapäevaselt on levinud ka msn ja skype, millest esimene on pidevalt lahti vanadest harjumustest. Ideaalne vahend, kui vaja on teha nt rühmatöösid. Viimasel ajal kipub kahjuks mobiil suhtlemisel siiski käepärasem olema. E-posti vaatan paratamatult iga päev.

Faile levitan inimestele hetkel veel TLÜ tasuta omatava kodulehe kaudu :D. Foto albumeid on nii Picasas kui ka Foto24 (ei tea kas see veel aktiivne on), kuid külastan neid väga harva. Üldiselt sõpradele pilte näitan eespool mainitud Orkuti ja Facebooki vahendusel.

Kunagi loodan siiski oma huvi fotode sulatamise ja muu töötlemise juurde tagasi tulla (kui kool läbi) ning siis nt deviantART'is lõpuks konto luua. Kuna autoriõiguste loeng juba saadud, siis eks peab ise palju hakkama fotosid klõpsama (paremat fotokat oleks aind vaja, kuid mobiilipildid on juba igapäevane nähtus) ja pilte maalima/joonistama. Loodetavasti ka midagi lahedat kokku panna Deep zoomiga.

Seoses kunagise aine E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid olen puutunud kokku ka nt. Deliciousiga, LeMilliga ja ka natuke Flickr (siiani võtan ennast kokku, et seal aktiivselt osalema hakata) ning Yahoo Pipesiga jne. Tänu sellele ainele on algselt see blogi loodud, nüüd oman teisigi, kuid kergest laiskusest ei ole neid eriti kasutanud. Kui infot on kogunenud nii palju nagu tänapäeval, siis lihtsalt ei oska enam kirjutada midagi tarka, mida juba enne kuuldud ei ole :D Twitterisse siiki lõin nüüd konto, kuid kasutamine siiani veel suur null.

Youtubes soran tihti ringi ja seda enamasti muusika huvi tõttu, olen nimelt suuremat sorti fanatt. Kuna ma fännan ka animesid (vaatamata asjaolule, et ei ole just alaealine enam :P), siis viimase aja muusika maitsesse palju jaapanipärast segunenud, mida siis youtubest hea leida või uutele vihjeid saada.

"Usability for the Web: Designing Web Sites that Work" by Tom Brinck, Darren Gergle, Scott D.Wood

This book has seven categories and reminds me more of a guide book to carry around and peek in when you are at the middle of making a web site. For example what you should think about before even making a sketch, what sorts of problems you may confront and how to reach the final destination – launch day. Reading it for the first time you get perhaps too much information to digest at once and the best way is to re-examine the chapter that implies to your level of process when needed. It also doesn’t matter if you are a manager in some organization, designer, developer or just a web designing fan – everyone can find out some tips and tricks for making a better web site.

As follows I will mention more about every category and what seemed most important to me. The key ideas or tips to follow/reckon with are mentioned in bulleted lists.

Pervasive Usability: This category introduces usability methods, the design process and the stages of it. You also learn about typical project schedules, management and what is important to know about the three critical resources (money, people and time).

· The most important step in the process is requirements analysis because if you identify the goals and parameters incorrectly, then everything you do after this stage is wasted.

· It is good to create intimate teams of people with varied backgrounds rather than discipline specific groups: software developers are more effective if they have some sense of design and know how designers need to work; designers are more effective when they understand technical capabilities and limitations.

Requirements Analysis: The first thing – define your audience. After that you should create scenario that includes three things: a profile, a schedule and interaction episode, a sketch or photo of the user. Next thing to worry about is differences you may encounter witch derive from preference settings, disabilities, international differences etc. This category continues with background research: surveys, interviews, focus groups and how to create them according to your needs.

· The biggest challenges are developing for the wide diversity of users, user preferences settings, hardware and software platforms, browsers and network speeds.

· Use religious and political symbols only after very careful research into their appropriate usage and remember that symbols of any kind are culture specific.

· If you are designing a portal, take a look at Yahoo; if shopping site look at Amazon; if building an auction system, look at eBay.

Conceptual Design: Start with use cases and move on with prioritizing and determining the frequency of tasks. Next chapter teaches the process of developing architecture for your web site and also about the ways to present navigation to the users.

· Designing systems that are tolerant of human error becomes crucial when any task has potentially dangerous and costly consequences, or when the outcome is not easily reversible (for example financial and medical web applications).

· When using a search function keep in mind that you may encounter two reasons it to fail: users may have very poor search strategies or your site may have a very poor search engine.

Mockups and Prototypes: This category is firstly focused on page components, basic page layout, common page structures and their structure problems. Secondly you can learn more about prototyping: sketches, paper and digital mockups and their process witch leads to making storyboards.

· If you have information that user has to receive, make sure it is in the general area.

· The key to developing good solid technique is practice, practice, practice.

· An opening paragraph of the major topics is more useful than a company logo.

Production: The main subject is writing for the web. This tells us what to write about, what the style should be, how it differs from other writings and what the text formatting should be. The category continues with graphic design (colors, icon designs, subnavigation design etc.) and different engineering techniques (programming, HTML etc.).

· For online text, don’t be afraid to be informal, casual, chatty, direct, and hip.

· Certain pairs of colors do not work side by side: red/green, blue/violet, red/blue.

· Icons should be identifiable outside the context of the page, unambiguous, familiar, consistent and attractive.

Launch: This consists of pre-launch (quality assurance testing, fixing the problems), launch stage (final check of functionality, responding to problems, maintenance schedule) and post-launch (overall hits, feedback etc.).

· You can never eliminate all problems – set a target level for declaring that the site is adequately bug-free for launch.

· Different worksheets provide useful documentation and shortcuts for double-checking that you are indeed ready to launch the web site.

Evaluation: Focuses on evaluating your design: types of evaluation, automatic tests, walkthroughs, user testing, analyzing the results etc.

· A usability evaluation must first identify the problem and then suggest practical solution to improve the usability of the site.

· Pilot testing helps you to determine whether tasks are too easy or take too long time.

The Most Important of All: Consistency in everything. If you use British English, then use it always; if you decide to use blue links, then use that color for them throughout all pages etc.

MM õpisüsteemi disain: prototüübi loomine

Järgnevaks korraks sai meie ülesandeks luua veebilehe - Itaalihõnguline õhtusöök - prototüüp. Otsustasime selle teha eXe's, et teha ülessanne enda jaoks kergemaks (loobudes ise HTMLi kirjutamisest). Olen eXet ka kasutanud eelmisel semestril ja seekord seda kasutades, meenus miks mulle see vahend ei meeldinud - teistkordsel käivitamisel salvestatud fail ja eXe programm ei käivitunud. Siiani ei ole ükski restart arvutile ka aidanud - võib ainult loota, et paar nädalat hiljem see imekombel jälle avaneb sarnaselt eelmisele korrale. Õnneks ei ole ma rühmas üksi ja Talvi arvuti kannatas eXe kapriisid ära.

Peale eXe faili valmistasin Corelis esilehe prototüübi näitamaks, milline esileht tegelikult välja hakkaks nägema. Pärast esialgset visandit otsustasime muuta ülapilti ja tausta värvi, mille tegemine ei võtnud kaua aega. Kõik seal kasutatud fotod või joonistused on pärit minu mõne aasta tagusest Itaalia reisist ja seega autoriõigustega kooskõlas.

MM õpisüsteemi disain: kolmas kontaktpäev

Tunni seekordsel kohtumisel sai tutvutud meeldejätmise strateegiatega. Mainitud said mõisted Induktiivne ja Deduktiivne strateegia. Induktiivne üldjoontes kujutab juhtumit, kus alguses on palju üksikkordi, mis seejärel viiakse üldistusele. Deduktiivse puhul on olukord vastupidine: alguses on üldistus, mille viid teadmise üksikjuhule. Vaatlesime veel mõistmise strateegiaid ja kõrgema taseme oskusi.

Rühmatöö puhul pidime tegeme iseseisvalt voodiagrammi, mille puhul tuli kasutada LAMSi. LAMSiga olen ma puutunud ka enne kokku, kuid tollel korral ei jätnud see keskkond mulle tervikuna head muljet. Suureks probleemiks oli tema aeglus. Antud juhul oli aga peadmurdvaks voodiagramm ise: ei mõistnud mida see tõpsemalt peab sisaldama ning kas tõesti ei ole olemas selle tegemiseks lihtsamat keskkonda/meetodit.

Järgnevalt sai alustatud storyboardi tegemisega. Storyboardi valmistasin PowerPointis ja kasutasin selleks mingil määral raamatus "Usability For The Web" (Tom Brinck, Darren Gergle, Scott D. Wood), väljatoodud storyboardi tehnikat. Iga slaidi alla sai pandud märkmed, mis sinna konkreetsele lehele tulema hakkavad.

MM õpisüsteemi disain: teine kontaktpäev

Alustuseks pidime määrama oma rühmatöö teemale vastavalt eesmärgid ja tegema sihtrühma analüüsi. Meie Perenaise hädaabist oli aga saanud hoopiski videode abil algajatele kokaõpilastele loodav õpisüsteem. Asi hakkas aga keeruliseks kujunema. Vaatamata sellele, et eesmärgid jne. olid juba paika pandud, otsustasime teemat muuta ja teha hoopiski Itaaliahõngulise õhtusöögi. Kujuneva veebilehe eesmärgiks on läbi mitmete teemade ja õpetuste anda soovitusi, kuidas kujundada enese jaoks ideaalne Itaalia teemaline õhtusöök. Otsustasime ära, mida hakkab järgnev veebileht sisaldama ja jagasime osad rühma vahel ära.

Panime uued eesmärgid kirja ja hakkasime tegema mõistekaarte. Kuna ma sain kaks teemat, interjöör ja Itaalia kultuuriline taust, siis ühendasin nad ühe teema - meeleolu loomine - alla.

Tunnis endas sai käsitletud minu jaoks siiani tundmatuid teemasid: Merrilli taksonoomia, ARCS mudel jt.

MM õpisüsteemi disain: esmane kontaktpäev

Esimene tund algas ootuspäraselt materjalide asukoha ja arvestatud saamiseks vajaminevate ülesannete tutvustamisega. Suure osa arvestusest määrab rühmatöö: idee, esitlus ja prototüüp. Kiire brainstormingu tulemusena otsustasime (mina, Talvi ja Diane) teha Perenaise hädaabi, mis kujutaks näpunäiteid ja video materjale kuidas valmistada lihtsamaid ja tuntumaid toite. Lihtsa alla võib näiteks määratleda tarretise valmistamise.

Kohtumisel sai vaadatud esmalt õppimise mõistet ja sellest tulenevalt õppimise määratlust. Vaatamata sellele, et inimene õpib nii matkides, harjutades, õpetades ja katse/eksituse meetodil, peab meeles pidama, et õppimiseks ainult ühte neist koguaeg kasutades, ei õpi inimene ainsatki asja korralikult ära. Lähemalt käsitleti õppimisteooriaid, mis minu jaoks oli mõnevõrra uudne. Olin küll kuulnud mõisteid kognitivistlik või biheivioristlik, kuid ei olnud kunagi nende tähendusse jõudnud süüvida.

Rühmatöö

Meie Grupitöö .

Gruppi kuulusid peale minu:
Tuuli Pentjärv
Krete Jalakas
Olga Antriainen

Minu osaks olid vastavalt Adobe Captivate 3, Xerte ja MOS Solo. Enim meeldis mulle neist Adobe versioon, kuna tegu oli suhteliselt lihtsa ja kiire vahendiga. Sobilik nii algajatele kui ka prorgrammerimise ning esitluste harrastajatele.

8 nädala kodutöö: Õpidisaini spetsifikatsioon IMS LD

Ülesanne on nähtava Demo Group D grupis ning kannab lihtsalt nime Mytoloogia.

Mõned sõnad LAMSist:

• Algul tundus uue ülesande loomine mulle kuidagi keeruline, mistõttu tegin ma seda valesti. Eeldasin et panen add lesson, kuid tegelikult pidin suunduma Author alla. Siin kohal tänud Svitlanale, kelle blogist selgus, et ma ei olnud ainuke sellise vea tegija :D
• Järgnev probleem tekkis mul kustutamisega. Kuidas kustutada tehtud ülesanded, mida ei saanud modifitseerida mingil põhjusel ja millel olid igati puudujäägid. Usute või ei, kuid kustutamis koha avastasin alles lõpu eel.
• LAMS oli kuidagi aeglane. Algul arvasin, et tegu võib olla internetist sõltuva veaga, kuid ühest kohast teise liikudes selgus, et ei ole. Usun siiralt, et põhjus on mingil määral arvuti jõudluses või milleski sarnases. Hetkel kui ma olin valmis juba LAMSile täielikult käega löömast, istusin õe tutikama arvuti taha ja sain ka selle tehtud (...samas ei ole minu läpakas mingi risu).

Lõpetuseks pean ütlema, et pärast 2,5 päeva LAMSiga jamamist, et ta teeks asju nii nagu mina soovin, ei ole ma just aldis teda nii pea uuesti kasutama. Samas sain ma lõpu eel nii mitmeski punktis targemaks ja avastasin, kuidas asju väiksema vaevaga teha, kui siiani olin teinud (kui mu ärritus ta suunas vaibus, pidin tõdema, et iseenesest LAMSi kui ideed kasutaksin ma meeleldi teine kordki).

Ja kui mitte midagi muud, siis oodates oma 10 minutit kuni ta järgneva aknakese avab, suutsin ka pesu pesta ja muudki teha :D

6 nädala kodutöö: küsimused ja testid (IMS QTI)

See nädal koostasin testid Hot Potatoes'iga. Pean tunnistama, et minu kokkupuude on siiani piirdunud ainult Põldoja tunnis kuulduga. Aga kunagi peab ikka algust tegema. Nii et...testid on lihtsad ja ei ole igatpidi blockitud ehk kes tahab sohki teha, siis võimalus olemas.....
Koostasin 4 erinevat ülesannet, mis siis kokku mixisin. Kuna Hot Potatoes väitis, et registreerimata saab ainult kolm ülesannet kokku ühendada, siis ma nõustusin kolmega ja tegin lihtsalt 2 versiooni. Ei ole kindel kui tihti ma Hot Potatoest tulevikus kasutama hakkan, mistõttu hetkel ei vaevanud ennast regitreerimisega................Versioon1 ja Versioon2 või neli ülesannet eraldi.


IMS QTI küsimuste tüübid:
Kõik kuuluvad 3.2. Simple Items'i alla, sest ükski ei ole kokku komponeeritud ehk läbi valede ei õpeta midagi uut. Minu arvates on testid järgnevad:

• choice interaction (single response) eesti_taimkate sest: annab 4 valiku vahel valida; ütleb kui vastus on vale; ei õpeta midagi muud
• match interaction - eesti_mullad sest: annab valikuid sama palju kui on mõisteid; tegija valima õige, vastust saab olla ainult üks
• gap match interaction (text entry interaction) - eesti_metsad sest: tegu on lünktekstiga; kasutaja saab sisestada ühe sõna, kuid vastuse varjante võib aktepteerida mitu (sõna pikkus ei ole oluline) kui koostaja nii on seadnud
• gap match interaction (text entry interaction - expected length) - eesti_kaitsealad sest: tegu on lünktekstiga; kasutaja saab sisestada ühe kindla pikkusega sõna

5 nädala kodutöö: SCORM sisupaketid

Seekord tegin oma õppematerjali Xerte abil. Peale selle, et ma olin kergelt veel solvunud eXe peale(usun, et süü oli siiski minu aeglases "koolevas" läpakas), hakkas Xerte mulle tunnis huvi pakkuma.
Xerte puhul otsustasin siiski esmalt kasutusjuhendi kasuks, sest demo vaadates, tundus mulle vähe harjumatu, et esmalt pean tegema kausta ja hakkama siis sinna materjale looma jne. Aga nagu ikka on demo tavaliselt keerulisem kui programm ise. Kuna ma tegin jälle väikese kokkuvõtte Kolumbusest, siis ei kasutanud ma enamusi Xerte võimalustest. Minu jaoks tundus tiba "naljakas", et pildi lisamiseks pidin ma selle kaustast tirima ja asetama konkreetse lehe sisse, kuhu seda tahtsin. Muide mitmete katsetustega sain ka selgeks, et tirimisest üksi ei aita, enne on vaja kindlalt markeerida leht ja siis tirida. Samas oli see ka plussiks: sinna veetud pildist tegi ta kohe antud projekti meedia kausta koopia (nii on tagatud, et kõik püsiks ühes kohas koos).
Muidu olin programmiga igati rahul. Positiivne on see, et see on nii algajatele kui ka juba nõudlikemale kasutajatele kohane. Seal saad kirjutada teksti puhtale valgele väljale või scripti ning propertiesi alt kõik paigutused ja värvilahendused jne. paika panna (hetkel sellega erilist vaeva ei näinud).

SCORMIST: Valminud õppematerjal
Algul tundus kõik minevat hästi. Laadisin programmi alla ja käivitasin. Ta ei tundnud algul ise kohe .jar faili ära. Kui mainisin, et tuleb kasutada JAVAt, siis oli kõik suurepärane. ScormPlayerist run'i valides tegi korralikult materjali lahti, kuid 14st lehest näitas ainult kolme. Algul arvasin, et selline anomaalia tingitud minu vusserdamises Xertes, kuid kõik tundus korras ja tekkis küsimus, et miks need teistega identsed lehed nii erilised on.
Õnneks sain vastused õppematerjali kodulehele pannes kiirelt teada, sest Xertes loodu ei näidanud ka seal ülejäänud 11 lehte. Vastus oli lausa hämmastav ja samas nii tavaline. Nii Xertele kui ka SCORMile ei meeldinud laiend .jpg, see tuli asendada .JPG. Samas ei sallinud veebis olev materjal esimesel slaidil .JPG ehk sinna jäi siis ainus erand .jpg. Ma usun, et see on tingitud asjaolust, et esimene slaid on esimene ja ainus, kus leidub ka kirjutatud teksti.
Kui parandus oli sisse viidud, siis rohkem probleeme ei tekkinud ja kõik töötas nii nagu pidi.

4 nädala kodutöö: metaandemed

Minu soovitused on siis järgnevad:

• 1.1. Identifier - väga kasulik, kui sama materjali mitu korda nt. soovid kasutada.
• 1.2. Title - öelge üks asi, millel pealkirja ei ole? See on A&O.
• 1.3. Language - kindlasti peaks olema. Kuid arvestama peaks, et tänapäeval ei ole see ime kui õppematerjal on kahekeelne. Näiteks seletatakse inglise keelseid mõisteid ja millises kontekstis neid peaks arheoloogias kasutama. Või selle kohta käiv test 75% ulatuses inglise keelne? Kas on sel juhul õige panna eesti keel olgugi, et eestlane on pannud selle üles teise eestlase jaoks.
• 1.5. Keyword - kasulikud kõigikides keskkondades.
• 2.2. Status - kindlasti oluline. Nii tead, kas on loota veel materjalide uuendamist ja lisamist. Eriti oluliseks muutub see hetkel kui mõistad, et too teeb just teemal, mille kohta sa ise ei ole mitte vähimatki asjalikku leidnud.
• 4.1. Format - suhteliselt oluline, eriti kui antud valdkonna puhul faile palju ja info üleküllus.
• 5.1. Interactivity Type - muutub üha olulisemaks aktiivõppes.
• 5.2. Learning Resource Type - info otsimisel või visuaalsel sorteerimisel lihtsustavaks faktoriks.
• 5.6. Context - lihtsustab.

Olla või mitte...

• 1.4. Description - kui on, siis võimalikult lühike. Enamasti vaadatakse pigem märksõnade järgi, harva loetakse kirjeldust (lõpuni veelgi harvem).
• 4.4. Requirement - võiks olla valikus, et juhul kui rakendamiseks on midagi väga ekstreemset (nt. tarkvara puhul) või kallist vaja.
• 5.7. Typical Age Range - kui sisse panna, siis kindlasti peaksid vanusegrupid olema rohkem kui 2 aastat. Eestis on viimasel ajal õpetajate puudus, mistõttu võib õpetaja puudumise või ebakompetentse asendaja süül antud klass teistest mahajäänud. Klass on siiski parem pidepunkt kui otsene vanus. Mõni läheb nooremana kooli, mõni tõstetakse järgmisse klassi üle või mõni jääb hoopiski istuma: kõik on võimalik....
• 5.8. Difficulty - raskusaste on väga suhteline mõiste. Selle sisse lisamisel peaks kindlasti seletama üksikasjalikult, milline on raske või keskmine jne.

3 nädala kodutöö: õppematerjal

Koostatud õppematerjal ...LeMilliga

Nii.. siin on siis lõpuks minu tehtud õppematerjal. Tegemist on siis kirjutusega Kolumbuse elu ja reiside kohta. Valminud on see kunagise bakalaureuse õppes koostatud referaadi põhjal.

Ausalt öeldes ei olnud LeMill minu esimene valik, vaid selleks oli hoopiski EXE. Põhjus oli lihtne: lühiajaline piiratud interneti kasutus ja ma ei soovinud õppematerjali avaldada. Minu veebilehel vaevalt keegi sellele eriti oleks "komistanud". EXE tundus suhteliselt lihtne, kuid teksti copy-paste puhul tuli väheke anomaaliaid. Pikemalt sellest rääkida siiski ei ole erilist mõtet, sest tõesti, kokkupuude oli lühike.

Põhjus miks ma EXE projektikesest loobusin, oli see, et järgneval päeval, kui soovisin seda avada, ei juhtunud midagi ehk siis eelmise päeva koostatud töö jätkamine oli võimatu. Programm ise ei avanenud samuti...nii et pöördusin hoopiski LeMilli poole. See tähendas ka uue teema valikut.

LeMill...ei saa öelda, et tutvumine oleks libedalt läinud. Esimene asi, mis häiris väheke oli keelevalikute anomaalia. Nimelt kui sisselogimisel oli mul vaikimisi keeleks inglise, siis seda vahetades eesti vastu, tuli uuesti sisse logida.

Probleemid, mis mul tekkisid olid enamasti arvatavasti seotud minu mitte lugemisega. Ehk kui midagi kasutama hakkan, siis kasutusjuhend on see mille järgi haaran ma tõesti alles siis, kui mitte kuidagi hakkama ei saa. Pean tunnistama, et kuna ma ei ole kunagi õpimaterjale sellistes ega sarnastes keskkondades koostanud, siis see mis teistele ilme, mulle seda siiski ei olnud. Probleem tekkis slaidiesitluse tegemisel. Küsis muudkui pilte, kuigi ma oleksin soovinud powerpointi tervenisti sinna laadida. Lõpuks siis "taipasin", et mul ei jää muud üle kui kõik slaidid piltidena salvestada. Sellist asja tegin ma elus esimest korda, kuid vähemalt olin ma nii taiplik, et sealt kust loogilist lahendust esimesena otsisin, ma ta ka leidsin =)

Põhi probleem tekkis mul siiski loodud esitluse, teksti ja testi kokku panemisega. Eeldasin, et sellst asja saab teha kogumiku vahendusel. Saigi, kuid siiski mitte päris nii nagu mina seda soovinud oleksin. Pärast pusimist sain sellega lõpuks hakkama. Nimelt siis eeldasin juba hilja õhtul, et pean panema lisa meediafail, kuid nagu näha, siis taipasin ära, millist rumalust ma proovin korda saata. Loomulikult sai neid tekstiblokis lingi abil ühendada, mis on suhteliselt loogiline.

LeMillist üldiselt rääkides....ma kiidan igati heaks, et on tehtud universaalne kujundus, mis siis ei lase kohutavatel vusserdistel tekkida ehk takistab kohutavalt segase ja arusaamatu materjali ülespanekut. Kuid oh kuidas ma igatsesin joondamise valiku ja kirja värvi muutmise järele...

Esimene tunnitöö

Meie grupp vaatas tunnis antud ülesande käigus eesti keele ortograafia õppematerjali. Tulemused on üleval Krete lehel.

2 nädala kodutöö: HTML, lihtne veebileht

Valisin siis omale ülesandeks esimese versiooni. Kuigi ma olen HTMLiga bakalaureuses tegelenud, on lehtede tegemisest siiski juba paar aastat möödas ja järgnev katse näitab, et ega proov just parim välja ei tulegi. Otsustasin siis väheke meelde tuletada nende tegemist. Vaimu välgatuse puudumisel on jutt seal täpselt nii naljakas või veider kui teile tundub :D

Link

W3C'le lehte ette söötes ei läinud see läbi: 69 viga, nati parandades tuli koguni 80. Põhiline asi, mis algul vigade hulgas silma hakkas, olid valed lõpetamised...nt oli mul hoopis /> kuigi oleks pidanud olema < /img > ehk siis suuresti tähelepanu vead või kunagi Kipparist teisiti meelde jäänud kirjapilt.
Kuna tegu oli ainult ühe lehega, siis otsustasin CSS mitte kasutada ja värvilahendused, asetused kirjeldada kohe ühel lehel. Siit õpetus: kui vähegi stiliseerid kasuta CSSi!!!!! Nendest "lahendustest" tulid enamikud vead. Nii tähelepanu kui ka tiba oskamatusest neid õigesti panna. Vigade kohta lugedes ja vähesel määral kasutades katse-eksitus meetodit sain lõpuks valideeritud.
(Viimane puuduv asi oli meta equiv="Content-Type" content="text/html;charset=ISO-8859-1")

1 nädala kodutöö: Learning Technology Standardization: Making Sense of it All

Siin siis minu kokkuvõte ja vähesed tähelepanekud Erik Duvali artiklist .....
Tehnoloogia ja ka tarkvara arenevad suhteliselt kiiresti, kohati isegi helikiirusel võrreldes nii mõnegi tööstusharuga. Kui nüüd oleks selline suund, et igaüks arendab ise: üks või paar-kolm firmat hakkavad teistega võrreldes kõvasti tulu teenima. Mingil hetkel toimub väiksem tagasilöök või kapitaalne kokkuvarisemine ning liidriks hakkavad pürgima hoopis uued firmad. Selles tohuvapohus pöördub inimene tavaliselt algelisemate versioonide poole, sest ei ole mõtet hoida end kursis asjadega, mis homme on juba nn. vana uudis. Viis aastatki on pikk aeg ja standardite puudumisel võib tekkida sadu või tuhandeid eri versioone, milles orienteerumiseks läheks vaja ühel inimesel mitut eluiga. Standardamine võib mõne meelest olla raamidesse panemine, mille vastu tuleb mässata, kuid tuleb tunnistada, et samas ka ainus viis selge mõistuse säilitamiseks.

Standardamise protsessist rääkides... igati positiivne on nähtus, kus inimesed saavad nende väljakujunemisele või arengule kaasa aidata. Nii suudavad suuremad rahvamassid lõpuks välja töötada midagi püsivat, kindlat ja kõigile mõistetavat. Mitu pead on ikka parem kui üks!!! Pealegi on standardiks saamise protsess niivõrd pikaldane: algul testi inimestega ja arenda suundi, millest võivad saada standardid, kuid samas ka homsed jäänukid. Protsess on piisavalt närvesööv ja keeruline. Standardite väljatöötamisel pean igat pidi heaks näitajaks ka riikide tasemelist koostööd...mis ühele riigile hea ei pruugi teisele kasuks tulla (Illutsreeriv näide: kui firmajuht on vaskukäeline ei tähenda see tingimata et 10 ülejäänud komitee liiget seda on). Maailma moodustavad ikkagi inimesed ja nende omavaheline suhtlemine on selle alus.

Lõpetuseks olgu öeldud, et artikli poeetiline lõppsõna võttis standardi vajalikkuse suht ühemõttleiselt kokku. Lühidalt öeldult: standardite loomine on küll pikaajaline protsess, kuid tema mõju ulatub kaugele ja tähendus on põhjapanev.